Refleksoloogia ja teadus

Refleksoloogia ja teadus

Refleksoloogia on puudutuspõhine meetod, mille käigus töödeldakse peamiselt jalataldu. Traditsiooniliselt on seda selgitatud arusaamaga, et jalalabadel paiknevad tsoonid on seotud erinevate kehaosadega. Tänapäevane teadus ei ole neid otseseid seoseid üheselt kinnitanud. Just seetõttu eelistan mina refleksoloogiast rääkida ausalt ja tänapäevaselt.

Minu jaoks ei seisne refleksoloogia väärtus suurtes lubadustes ega müstilistes väidetes. Selle tegelik jõud võib peituda hoopis milleski lihtsamas ja usutavamas: oskuslikus puudutuses, närvisüsteemi rahunemises, kehatunnetuse paranemises ja sügavas lõõgastuses.

Teisisõnu – refleksoloogia ei pea olema ime, et sellest võiks inimesele päriselt kasu olla.

Miks võiks jalataldade mõjutamine midagi muuta?

Jalalabad ei ole keha seisukohalt sugugi vähetähtsad. Vastupidi – neis on palju närvilõpmeid ja sensoorseid retseptoreid, mis annavad ajule pidevalt infot surve, tasakaalu, asendi ja liikumise kohta. Kui jalataldu puudutada teadlikult, rahulikult ja eesmärgipäraselt, ei mõju see ainult kohalikule piirkonnale, vaid võib mõjutada ka kogu närvisüsteemi seisundit.

Seda võib vaadata väga praktiliselt. Kui keha on pikalt stressis, ülekoormuses või valvelolekus, muutuvad sageli ka hingamine, lihastoonus, uni ja üldine enesetunne. Rahulik puudutus võib aidata sellel mustril muutuda. Mõnikord väljendub see sügavamas hingamises, paremas lõõgastumises, väiksemas sisemises rahutuses või lihtsalt tundes, et kehal on kergem olla.

Skeptik võib selle kohta öelda, et „see on ju lihtsalt lõõgastus“. Minu vastus oleks: vahel ongi just see kõige olulisem. Kui inimene elab pidevas pinges, siis lõõgastus ei ole tühine kõrvalnähtus, vaid keha ja meele jaoks oluline taastumise osa.

Närvisüsteem, fastsia, lihased ja sidemed

Keha ei tööta eraldi osadena. Lihased, fastsia, sidemed ja närvisüsteem moodustavad omavahel seotud terviku. Kui ühes kohas on pinge, võib see avalduda ka mujal. Kui närvisüsteem on pidevalt valvel, peegeldub see sageli kogu kehas: lihased ületoonuses, fastsia muutub jäigemaks, hingamine pinnapealsemaks ning inimene ei tunne end päriselt hästi isegi siis, kui kõik analüüsid on „korras“.

Refleksoloogia võib sellises olukorras toimida kui viis, mis annab kehale turvalise signaali: sa võid korraks puhata.

See ei tähenda, et jalatallal oleks mingi maagiline nupp, mis „lülitab organi ümber“. Pigem tähendab see, et teadlik ja oskuslik puudutus võib mõjutada kogu organismi reaktsiooniseisundit. Pinge võib väheneda, kehatunnetus paraneda ja sisemine rahutus alaneda.

Mõju psüühikale ja vaimsele heaolule

Keha ja psüühika ei ole teineteisest lahus. Kui keha rahuneb, rahuneb sageli ka meel. Ja vastupidi – kui inimene on ärev, kurnatud või emotsionaalselt ülekoormatud, väljendub see sageli ka kehas.

Refleksoloogia võib mõjuda vaimsele heaolule just seetõttu, et see loob tingimused aeglustumiseks. Seansi ajal ei pea inimene midagi tõestama, saavutama ega kontrollima. Ta võib lihtsalt olla. Selline kogemus on paljude inimeste elus haruldane.

Praktikas kirjeldavad inimesed pärast seanssi sageli:

  • väiksemat sisemist pinget
  • rahulikumat hingamist
  • paremat und
  • selgemat enesetunnet
  • tunnet, et „olen jälle rohkem kohal“
  • emotsionaalset kergendust

Ma ei väida, et refleksoloogia ravib ärevushäiret või depressiooni. Seda ta ei tee. Küll aga võib see olla toetav viis, mis aitab inimesel oma kehasse tagasi tulla, taastada kontakti iseendaga ja kogeda rohkem rahu.

Mida refleksoloogia saab teha – ja mida mitte?

Minu jaoks on oluline öelda selgelt välja ka piirid.

Refleksoloogia ei diagnoosi haigusi.
Refleksoloogia ei asenda arstiabi.
Refleksoloogia ei ravi vähki ega muid raskeid haigusi.

Küll aga võib refleksoloogia olla toetav meetod, mis aitab vähendada stressi, toetada taastumist, parandada enesetunnet ning pakkuda inimesele hetke, kus keha ei pea enam ainult vastu pidama, vaid saab korraks taastuda.

See võib tunduda tagasihoidlik väide. Tegelikult ei ole see sugugi väike asi.

Miks inimesed tulevad refleksoloogiasse tagasi?

Mitte sellepärast, et neile meeldiks ilus teooria, vaid sellepärast, et nad tunnevad erinevust.

Mõni ütleb, et pärast seanssi on uni sügavam.
Mõni tunneb, et keha on pehmem ja hingamine vabam.
Mõni kogeb, et mõtted ei torma enam samas tempos.
Mõni lihtsalt ütleb: „Mul on kergem olla.“

Kõik need kogemused on päris, isegi kui neid ei ole alati võimalik ühe lausega lõpuni seletada.

Minu lähenemine

Olen refleksoloogiat praktiseerinud kakskümmend aastat. Selle aja jooksul olen õppinud, et kõige veenvam ei ole suur jutt, vaid kogemus ise. Seepärast on minu tööviis rahulik, tähelepanelik ja kohandatud. Ma ei suru kehale midagi peale, vaid kuulan, kuidas keha vastab.

Ma usun, et hea refleksoloogia ei ole usuküsimus. See on kohtumine inimese, puudutuse ja närvisüsteemi vahel.

Ja vahel piisab sellest, et ka skeptik jääb pärast seanssi vaiksemaks kui enne.